Victor Davis Hansoni elulugu
Nimi | Victor Davis Hanson |
---|---|
Sünninimi | Victor Davis Hanson |
Rahvus | Ameeriklane |
Sünnikoht / linn | Fowler, California, |
Rahvus | Valge |
Elukutse | Ajaloolane |
Netoväärtus | Puudub |
Silmade värv | Pruun |
Juuksevärv | Sool ja paber |
Kuulus | Kirjanik, ajaloolane, talunik |
Abielus | Jah |
Abielus | Puudub |
Lapsed | Pauline Davis Hanson Steinback, William Frank Hanson, Susannah Merry Hanson |
Lahutus | Puudub |
Haridus | Stanfordi ülikool, California ülikool, Santa Cruz |
Auhinnad | Rahvuslik humanitaarmedal |
Õed-vennad | Alfred Hanson, Nils Hanson |
Raamatud | Päästekindralid: kuidas viis suurt ülemat päästsid sõjad, mis olid ... |
Victor Davis Hanson on Ameerika kolumnist, sõjaajaloolane, iidsete sõdade uurija ja endine klassikute professor. Ta sündis 5. septembril 1953 ja kasvas üles San Joaquini orus Californias Selmas asuvas perefarmis. Tema isa oli koolitaja ja kolledži administraator ning ema oli jurist ja kohtunik. Koos oma vennaliku kaksiku Alfredi ja vanema venna Nilsiga läks ta riigikooli ja lõpetas Selma keskkooli. Hanson sai oma bakalaureuse Santa Cruzi California ülikoolist ja doktorikraadi. klassikates Stanfordi ülikoolist.
Hanson on olnud ajalehe The Washington Times, National Review ja teiste meediaväljaannete kaasaegse poliitika ja tänapäevase sõjakäigu kommentaator. Alates 2004. aastast on ta olnud ka külalisprofessor Hillsdale'i kolledžis ning Fresno California osariigi ülikooli klassikute emeriitprofessor. Peale kõige selle on ta ehk kõige paremini tuntud oma 2001. aasta suure hittraamatu Carnage and Culture: Landmark Battles in the Rise of Western Power tõttu.
Samuti kirjutab Hanson iganädalast veergu, mis on seotud Tribune Media Services'iga, ning seda on levitatud eri väljaannetes ajalehtedes The New York Times, The New Criterion ja American Heritage. 2006. aastal hakkas ta blogima PJ Media's. Praegu töötab ta Claremonti Instituudis California uuringute stipendiaatina ja Hooveri instituudi vanemteadurina. Vähe sellest, et ta töötab ka California osariigi ülikoolis emeriitprofessorina ja on loonud selles asutuses klassikaprogrammi.
President George W. Bush autasustas teda raske töö tõttu 2007. aastal rahvusliku humanitaarmedaliga. Ta on üks kõigi aegade paremaid kolumniste. Tähelepanuväärne on tema kartmatu suhtumine öelda, mida ta arvab, ja oskus oma raamatute kaudu jagada oma seisukohta päevakajalistest asjadest, poliitikast ja isegi poliitikust, sealhulgas Donald Trumpist, Hillary Clintonist ja muust.
Isikliku elu poole pöördudes ei maininud ta kunagi oma naise ega temaga seotud teavet. Siiski on tal poeg nimega William Frank Hanson ja tal oli ka tütar Susannah Merry Hanson, kuid kahjuks kaotas ta haiguse tõttu tütre 2014. aasta novembris. Ta oli suurepärane tüdruk ja oma isa kallim. See oli Hansoni jaoks tohutu kaotus ja tema elu kõige raskem aeg.
Ta on oma tegemistes alati edu saavutanud ja seda ainult tänu kirele ja pühendumusele oma töö vastu. Kuigi tema töö- ja isiklikus elus oli palju takistusi, ei andnud ta kunagi alla ja on endiselt tugev. Tema eluloos on teave tema kohta rohkem teada, sealhulgas isiklik elu, palk, netoväärtus, hiljutised raamatud ja artiklid jne.