ÜLEVAADE: 'Nähtamatu mees' on silmanähtavalt suurepärane
2017. aasta hais Muumia Peaosas Tom Cruise on piisavalt kaua aega veetnud – Universal on aastate jooksul näinud mitmeid valestartisid, kui on vaja oma niinimetatud Dark Universe’i käivitada eelmainitud kuristiku kaudu. Muumia , koos selliste filmidega nagu Huntmees, Dracula: Untold, Victor Frankenstein, loovalt ja rahaliselt on kõik puudu. Lõpuks, mõistes oma kaudset saamatust korraliku frantsiisi käivitamisel, mis kasutab nende klassikalisi koletisi, andis Universal ohjad üle oma partneritele Blumhouse'is – õudusstuudios, mis on tuntud oma lihtsate ja tõhusate väikese eelarvega võtete poolest nii uutes kui ka klassikalistes õudusfilmides. koos Leigh Whannelliga Nähtamatu mees . Selle asemel, et ekslikult üritada luua märulifrantsiisi tegelastest, kes pidid olema ähvardavad ja hirmutavad, Nähtamatu mees pöördub tagasi põhitõdede juurde ja ajakohastab kaasaegse ajastu materjali, luues ülimalt ajakohase põneviku, mis on võrdselt hirmutav ja asjakohane, olles samas kangelaslikult ankurdatud Elisabeth Mossi suurepärase peaesinemisega.
Film jälgib Elisabeth Mossi Cecilia Kassina, naisena, kes põgeneb suhtest vägivaldse ja domineeriva nartsissisti Adrian Griffiniga (Oliver Jackson-Cohen). Varsti pärast põgenemist saab ta teate, et Griffin on sooritanud enesetapu, jättes talle osa oma märkimisväärsest varandusest, mis on rajatud tema optikatehnoloogia ruumis tehtud leiutistele. Kuid kuna Cecilia hakkab kogema oma igapäevaelus üha kummalisemaid juhtumeid, kahtlustab ta, et Adriani saatus võib olla vähem selge.
Nagu ma varem vihjasin, režissöör Leigh Whannel ( Uuendage ) on teinud targa valiku lähtematerjali suures osas ignoreerida ja luua film, mis keskendub nimitegelase ohvrile ja emotsionaalsele teekonnale, mille ta läbib oma mürgisest kuritarvitajast ülesaamiseks ja lihtsalt uskumiseks. Jah, eeldus on nii omapärane ja otsekohene, et mõne jaoks võib see olla riivatav, kuid võite olla kindel, et lähenemine on harva, kui üldse raske.
Suure osa tunnustusest filmi emotsionaalse kehtivuse eest kuulub imeliselt andekas Elisabeth Moss, kes kehastab Ceciliat nii murtud täiuslikkusega, et sarnaselt hiljutisele filmile. Jokker , tõstab esietendus filmi ilmsetest nõrkustest kaugemale. Abiks on ka see, et näitlejate hulgas pole ühtegi nõrka lüli, sest kõik liikmed saavad sellega üsna hästi hakkama, alates Aldis Hodge'ist, kes kehastab Cecilia detektiivist sõpra kuni Michael Dormanini, kes kehastab Adriani nuusutavat advokaadist venda – aga see on jällegi Elisabethi film läbi ja lõhki.
Ja kuigi Oliver Jackson-Cohen esineb koos imetlusväärselt ekraaniaega, mis talle on antud, on ka suur osa Adrian Griffini tegelaskujust edastatakse teiste kaudu või illustreeritakse mõne imeliselt võigas kinematograafia abil Stefan Duscio poolt, kes väärib siinkohal peaaegu tunnustust selle eest, mis ta on suudab luua nii oma peente kui ka mitte nii peente kaameraliigutustega. Millal paaris Benjamin Wallfischi intensiivselt jubeda partituuriga mõne stseeni tooniga on lausa rahutuks tegev.
Lõppkokkuvõttes The Nähtamatu mees muutub huvitavaks vahendiks #MeToo liikumise arutamiseks ja kui raske võib olla väärkohtlemise ohvritel oma vägivallatsejast pääseda ja lõpuks usutakse; aga pakkides teema tiheda tempoga põnevik, võib see mõne jaoks muuta sobivalt mõru pilli kergemaks alla neelata paadunud publikuliikmed. See on õudusfilm, mis seab esikohale tegelaskuju ja nii sõnumit kui ka põnevust ning tasakaalustab kuidagi päris hästi kõike. Kui see on esimene pilk kuulsatele Universali koletistele The Darkile Universum on LÕPUKS heades kätes.
ÜLDHINNANG: 4/5 tärni
Režissöör Leigh Whannel, Nähtamatu mees jõuab kinodesse sel reedel, 28. veebruaril ning peaosades on Elisabeth Moss, Aldis Hodge, Storm Reid, Harriet Dyer, Michael Dorman ja Oliver Jackson-Cohen.
